+372 641 8550
Saada päring

Kanalisatsioon ilma ühiskanalisatsioonita: eramaja võimalused

Paljudel Eesti eramajadel, suvilatel ja ehituskruntidel ühiskanalisatsiooni ei ole. Kui ostad maja, mille kuulutuses on „septik“, või krunti, kus maa sees pole midagi, alusta aadressist, mitte tootest: asukoht määrab, mis on lubatud. Reoveekogumisalal võib valik taanduda lekkekindlale reoveemahutile (õigusaktides reovee kogumismahuti), mida tühjendab paakauto. Mujal võib olla ka muid võimalusi. Artikkel on protsessikaart selle kohta, kuidas korraldada kanalisatsioon ilma ühiskanalisatsioonita: kolm sammu, siis olemasoleva mahuti kontroll maja ostmisel ja lõpuks see, mis ootab ees, kui valikuks jääb kogumismahuti.

1. samm: kas krunt asub reoveekogumisalal?

Reoveekogumisala on ametlikult määratud ala, kus elanikke või majandustegevust on piisavalt, et reovett saaks koguda kanalisatsiooni kaudu ja juhtida puhastisse (veeseaduse § 93). Alad määrab Keskkonnaamet koostöös omavalitsusega (§ 99).

Kust seda vaadata:

  • Keskkonnaportaal. Reoveekogumisalade leht viitab registrile, kus kinnitatud alasid saab vaadata kaardil (kihid Vesi → Veekasutus → Reoveekogumisala).
  • Valla arengukavad ja planeeringud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK arendamise kava) peab sisaldama reoveekogumisalade kaarte ning liitumise tähtaegu nende alade kohta, kus kanalisatsioon on olemas või rajatakse nelja aasta jooksul (ÜVVKS § 14 lg 1). Üldplaneeringus on näidatud alade piirid ja hiljem kanaliseeritavad alad (veeseaduse § 99 lg 3).
  • Kohalik omavalitsus. Küsi keskkonna- või ehitusspetsialistilt kirjalikult, sealhulgas seda, millisesse suurusklassi ala kuulub (inimekvivalentides, ie).

Seejärel leia oma olukord veeseaduse § 124 järgi:

Sinu krunt Mida seadus lubab
Ühiskanalisatsioon on olemas ja krundil on liitumispunkt Liitu. Omaniku kohustus ja selle tähtaeg on ÜVVKS § 17 lg 3–4 – vt esimest küsimust allpool
Reoveekogumisala suurusega vähemalt 2000 ie, kanalisatsiooni veel pole Lekkekindel kogumismahuti, mille sisu viiakse omavalitsuse määratud purgimissõlme (§ 124 lg 2); omapuhastid on keelatud (§ 124 lg 4)
Reoveekogumisala alla 2000 ie, kanalisatsiooni pole Lekkekindel kogumismahuti; lisaks võib rajada omapuhasti (§ 124 lg 3)
Väljaspool reoveekogumisala, kanalisatsiooni pole Omapuhasti või lekkekindel kogumismahuti (§ 124 lg 6)

2. samm: mida lubab sinu valla eeskiri?

Veeseadus annab raamid, üksikasjad paneb paika iga omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (§ 104 lg 7). Just sealt leiad kogumismahuti nõuded: kus mahuti on kohustuslik, milline on kuja, milliseid dokumente on vaja ja kuidas tühjendamist tõendada. Riiklik kuja määrus (31.07.2019 nr 31) kogumismahuteid ei nimeta – kuja võib kehtestada omavalitsus. Ühte reeglit, mis sobiks igale krundile, ei ole.

Otsi Riigi Teatajast oma valla nime ja fraasi „reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Valla eeskiri võib olla seadusest rangem. Näiteks Saaremaal on kogumismahuti ühiskanalisatsiooniga alal lubatud vaid ajutise erandina, kuni kanalisatsioon on välja ehitatud ja kasutusel (§ 3 lg 5). Tiheasustusega kohtades väljaspool reoveekogumisala, kus heitvee juhtimise kohti ei saa kaevudest piisavalt kaugele paigutada, on mahuti aga kohustuslik (§ 3 lg 6). Eeskirjad on omavalitsuseti erinevad, seega loe kindlasti oma valla või linna eeskirja.

Alles nüüd on õige aeg tehnoloogia valida. Reoveemahuti ainult kogub reovett – see ei puhasta ja sel pole väljavoolu. Septik setitab tahked osakesed ja vajab immutusväljakut, biopuhasti puhastab reovett. Kuidas krunt, pinnas ja põhjavesi nende vahel valikut mõjutavad, loe artiklist reoveemahuti, septik või biopuhasti.

3. samm: kellega ühendust võtta ja mida küsida?

Kellega Mida küsida
Valla keskkonna- või ehitusspetsialist Kas krunt on reoveekogumisalal ja mis suurusklassis? Milliseid lahendusi valla eeskiri siin lubab? Milline on kuja, milliseid teatisi ja dokumente on vaja? Kas ja millal on kanalisatsiooni rajamine plaanis? Kas saaksin kasutada hajaasustuse programmi?
Kohalik vee-ettevõtja Kas liitumispunkt on olemas või millal see tuleb? Kui ala on vähemalt 2000 ie ja kanalisatsiooni pole, siis kuidas on purgimisteenus korraldatud?
Purgimis- ja fekaaliveofirmad Paakautode suurused (ministeeriumi 2015. aasta juhendi järgi väiksemad 4–5 m³, suurimad umbes 10 m³), vooliku pikkus, ligipääs talvel, ühe tühjenduse hind, mida arvele märgitakse
Projekteerija või paigaldaja Põhjavesi, pinnas, liiklus mahuti kohal, maja väljavoolutoru sügavus. Vesmaco paigaldusjuhend soovitab kogemuseta ostjal küsida tarnijalt või tootjalt litsentseeritud paigaldajate nimekirja – uuri, kas see on saadaval
Mahuti tootja Mudelid, joonised, lisavarustus ja dokumendid, mida vald sinult küsib

Ühel juhul kehtivad eraldi reeglid. Kui krunt asub vähemalt 2000 ie suurusel reoveekogumisalal ja sa ei saa liituda, sest kanalisatsiooni pole, peab vee-ettevõtja ÜVVKS § 47 järgi sinu soovil purgimisteenuse korraldama. Mahuti paigaldamise korraldad ise: see peab olema lekkekindel, mahutama vähemalt kahe nädala reovee ja olema paakautole ligipääsetav. Teenust saab kaks korda kalendrikuus sama kuupmeetri hinnaga, mida ühiskanalisatsiooniga liitunud kliendid maksavad reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, lisaks võimalik kuutasu (§ 48 lg 2–3). Muudel juhtudel lepid purgimisfirmaga ise kokku.

Olemasoleva mahutiga maja ostmine: mida kontrollida?

Kontrolli enne lepingu allkirjastamist – pärast seda on mahuti ja sellega seotud kohustused sinu omad (vt teist küsimust allpool).

  1. Tee kindlaks, mis maa sees on. Müüjad nimetavad septikuks peaaegu iga maa-aluse mahuti. Kogumismahutil on sissevool, aga väljavoolu ei ole; septikul on väljavool immutusväljakule; vanematel majadel võib olla telliskivist või betoonrõngastest lampkast. Palu kaas avada.
  2. Küsi dokumente. Ehitisregistri (ehr.ee) kanne või ehitus- ja kasutusteatis, tootja joonis ja vastavusdokumendid, kaetud tööde akt koos fotodega ning tühjendamise arved. Saaremaa näiteks nõuab, et aadressi, koguse ja kuupäevaga arveid hoitaks vähemalt kaks aastat ja mahuti seisukorda kontrollitaks dokumenteeritult vähemalt iga viie aasta järel, ning võib nõuda pädeva isiku allkirjastatud lekkekindluse hinnangut. Vanema mahuti kohta ei pruugi registris andmeid olla; küsi omavalitsuselt, mida ta sel juhul uuelt omanikult ootab.
  3. Võrdle arveid veemõõtjaga. Ministeeriumi juhis omavalitsuste inspektoritele kasutab tühjendamise arveid, et hinnata, kas äraveetud kogus vastab tarbitud veele. Tee sama möödunud aasta arvetega: kui ära on viidud palju vähem, kui tarbiti, jõuab reovesi kuhugi mujale.
  4. Otsi lekke märke. Sama juhise järgi viitab ebatavaliselt paks sisu sellele, et vedelik imbub välja, väga lahja sisu aga sellele, et sisse imbub põhjavesi; telliskivist või pragunenud mahutid pole enamasti lekkekindlad. Juhis kirjeldab kahte kontrolli: tühjenda mahuti ja vaata üle põhi ja seinad, ka väljavooluavade suhtes, või täida see veega ja vaata, kas märgitud tase püsib paar tundi. Juhises viidatud uuringute järgi ei olnud ligi pooled kohtkäitlussüsteemid lekkekindlad. Lase mahuti üle vaadata sõltumatul pädeval isikul.
  5. Materjal. Ministeeriumi 2015. aasta juhend ei soovita metall- ega raudbetoonmahuteid, sest nende pikaajalist lekkekindlust ei saa üldjuhul tagada; tänapäeval on mahutid enamasti klaasplastist või polüetüleenist – nende võrdlus on artiklis klaasplastist või plastist reoveemahuti.
  6. Maht võrreldes pere suurusega. päevi tühjenduste vahel = maht (l) ÷ (inimeste arv × liitrit inimese kohta ööpäevas). Juhendi planeerimisnäitaja 100–150 l inimese kohta ööpäevas järgi tekitab neljaliikmeline pere 400–600 l reovett ööpäevas, nii et 5 m³ mahutist jätkub umbes 8–12,5 päevaks ja 10 m³ mahutist umbes 17–25 päevaks. Arvutus võtab nimimahu kasulikuks mahuks; tegelikult on kasulik maht häiretasemeni mõnevõrra väiksem – vaata häiretaseme kõrgust mahuti joonisel. Mahuti, millest nädalavahetuse külastusteks piisas, täitub alaliselt elava pere puhul palju kiiremini.
  7. Ligipääs ja varustus. 2015. aasta juhend soovitab tagada paakautole ligipääsu igal aastaajal, mitte sõita üle mahuti ja paigaldada nivooandur. Vaata üle ka kaas ja tuulutus.
  8. Kavandatud kanalisatsioon. Kui arengukava lubab liitumispunkti, võib sellega kaasneda liitumiskohustus (vt esimest küsimust allpool) – ja siis ei tasu vanasse mahutisse palju investeerida.

Kui mahuti neid kontrolle ei läbi, arvesta eelarves uue mahutiga – vt artiklit vana kogumismahuti väljavahetamine. Kui müüja ei saa joonist ja dokumente üle anda, küsi mahuti tootjalt, kas neid on võimalik saada.

Kui valikuks jääb reoveemahuti

  • Paberid. Ehitusseadustiku järgi on reovee kogumismahuti jaoks vaja ehitusteatist ja kasutusteatist, ehitusluba selles reas ette nähtud ei ole. Mõlemad esitatakse ehitisregistri kaudu: ehitusteatis vähemalt 10 päeva enne tööde algust, kasutusteatis vähemalt 10 päeva enne kasutamise algust. Kogu protsess on kirjas artiklis kogumismahuti paigaldamise nõuded.
  • Kasutuskulu. Reoveemahuti ei puhasta midagi, nii et iga liiter tuleb ära vedada: aastakulu = tühjenduste arv aastas × ühe tühjenduse kohalik hind. Küsi see hind kohalikelt purgimisfirmadelt enne, kui mahu valid.

Korduma kippuvad küsimused

Kas pean liituma, kui ühiskanalisatsioon jõuab minu tänavale? Seadus näeb ette kohustuse, aga ka erandi. Omanik peab liituma valla arengukavas määratud tähtaja jooksul või, kui tähtaega pole määratud, nelja aasta jooksul pärast krundi liitumispunkti valmimist (ÜVVKS § 17 lg 3). § 17 lg 4 vabastab kohustusest, kui reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul viisil, mis vastab veeseaduse nõuetele. Kas sinu mahuti sellele vastab, ütlevad omavalitsus ja vee-ettevõtja – küsi enne, kui raha kulutad.

Müüja kinnitab, et mahutiga pole kunagi muret olnud. Kes vastutab pärast ostu? Kui maja on sinu, on ka kohustused sinu: kus kehtib veeseaduse § 124 lg 2, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse mahutisse ja korraldama selle äraveo; näiteks Saaremaa eeskiri paneb süsteemi kasutamise ja hoolduse eest vastutuse omanikule. Kogu tõendid enne allkirjastamist – dokumendid, arved, ülevaatus – ja küsi notarilt või juristilt, kuidas süsteemi seisukord lepingusse kirja panna.

Kust leian nõuded ja kas vallalt tasub küsida kirjalikult? Veeseadus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning ehitusseadustik on Riigi Teatajas (lingid allikate all), samuti valdade reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjad; reoveekogumisalad leiad Keskkonnaportaalist. Kuna eeskirjad on vallati erinevad, esita oma krundi kohta küsimused omavalitsusele kirjalikult – siis on vastus sul ka hiljem olemas.

Kui omavalitsus on kinnitanud, et reoveemahuti sobib, küsi meilt mudeleid ja jooniseid. Mudelite tabelis on 19 klaasplastist mahutit mahuga 2–15 m³, igaühe juures joonis PDF- ja DWG-vormingus. Saada kavandatav maht ja oma omavalitsuse nimi hinnapäringu vormi kaudu või helista +372 641 8550. Vesmaco toodab, projekteerib ja tarnib reoveemahuteid üle Eesti; paigalduse ja tühjendamise korraldad oma paigaldaja ja purgimisfirmaga.

Allikad