Kui majal ühiskanalisatsiooni pole, tundub küsimus „reoveemahuti või septik“ toote valikuna. Tegelikult on see krundi küsimus: seadus, omavalitsus, krundi all olev põhjavesi ja see, kuidas maja kasutad, välistavad tavaliselt ühe või kaks kolmest lahendusest juba enne, kui jõuad ühtki brošüüri avada. Reoveemahuti (õigusaktides reovee kogumismahuti) ainult kogub reovett, kuni paakauto selle ära viib; septik koos immutusega ja biopuhasti puhastavad reovee kohapeal ning juhivad puhastatud vee edasi. Järgnevalt loed, kuidas kolm lahendust töötavad, mida lubavad Eesti nõuded ja sinu krunt, mis läheb igaühe kasutamine maksma – väljamõeldud hindadeta – ning millised viis küsimust viivad sobiva lahenduseni.
Kolm lahendust, kolm tööpõhimõtet
Reoveemahuti ehk kogumismahuti. Suletud maa-alune mahuti, millel on sisendtoru, aga väljavoolu pole. Midagi ei puhastata: paakauto pumpab kogu sisu välja ja viib selle purgimissõlme – seda teenust nimetatakse purgimiseks. Keskkonnaministeeriumi 2015. aasta juhend hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kohta rõhutab, et kuna mahutis reovett ei puhastata, ei tohi sellest olla väljavoolu ega kontrollimatuid lekkeid. Saaremaa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri – üks omavalitsuse eeskirja näide – määratleb kogumismahuti kui „pealt suletav lekkekindel äravooluta rajatis“.
Septik koos immutusväljakuga. Septik on alles esimene puhastusaste: tahked osakesed settivad põhja ja rasv kerkib pinnale (mehaaniline puhastus), vesi aga voolab edasi – Saaremaa eeskirja definitsioon lõpebki sõnadega „sellel on väljavool“. Immutusväljakul jaotavad perforeeritud torud vee kruusa- või liivakihti, kus mullas elavad mikroorganismid teevad ära bioloogilise puhastuse, enne kui vesi imbub põhjavee poole. Ilma toimiva immutusväljakuta septik puhastussüsteem ei ole.
Biopuhasti. Tehases valmistatud seade, milles on eelsetiti, biokile- või aereeritav aktiivmudaosa ja järelsetiti. Biopuhasti vajab elektrit ning ka puhastatud vesi tuleb kuhugi juhtida: pinnasesse, kraavi või veekogusse. Õigusaktides on nii biopuhasti kui ka septik koos immutusega omapuhastid.
Mida lubavad sinu krunt ja omavalitsus?
Veeseadus. Veeseaduse § 124 lähtub reoveekogumisalast, mille suurust mõõdetakse inimekvivalentides (ie). Kui kogumisala on 2000 ie või suurem ja ühiskanalisatsiooni veel pole, on omapuhastid keelatud ning seaduslik lahendus on lekkekindel kogumismahuti, mille sisu viiakse omavalitsuse määratud purgimissõlme (§ 124 lg 2 ja 4). Väiksemal kogumisalal või sellest väljaspool võib lubatud olla ka omapuhasti (§ 124 lg 3 ja 6). Lahenduse valikul on oluline üks detail: alla 2000 ie kogumisala puhul räägib seadus omapuhastist, mis juhib välja bioloogiliselt või süvapuhastatud heitvett – sellele sõnastusele ainult septik koos immutusega ei vasta.
Sinu omavalitsus. Iga kohalik omavalitsus kehtestab reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja (veeseaduse § 104 lg 7) ning see võib olla seadusest rangem. Üks näide: Saaremaa vallas tuleb väljaspool reoveekogumisala kompaktse asustusega kohtades, nagu suvilaühistutes, koguda reovesi kogumismahutisse, kui heitvee juhtimise kohta ei saa rajada kaevudest nõutavale kaugusele või kui kaevuvesi võib saastuda. Loe oma valla või linna eeskirja. Kuidas kontrollida, kas krunt jääb reoveekogumisalale, kust leida kohalik eeskiri ja kelle poole pöörduda, on kirjas artiklis kanalisatsioon ilma ühiskanalisatsioonita. Põhjavesi ja pinnas. Keskkonnaministri määruse nr 61 § 8 järgi võib heitvett pinnasesse immutada ainult siis, kui selle juhtimine kaugemal asuvasse veekogusse või kraavi ei ole majanduslikult põhjendatud ega ohusta põhjavett, ning sedagi põhjavee kaitstusest sõltuvas koguses:
| Põhjavesi | Mida tohib immutada |
|---|---|
| Kaitstud, suhteliselt kaitstud või keskmiselt kaitstud | Mehaaniliselt puhastatud heitvett kuni 5 m³ ööpäevas – siia sobib septik koos immutusega |
| Nõrgalt kaitstud | Mehaaniliselt puhastatuna (kuni 5 m³ ööpäevas) ainult olmereovett, milles ei ole vesikäimla reovett; muul juhul peab enne olema bioloogiline puhastus |
| Kaitsmata | Ainult bioloogiliselt puhastatud heitvett (kuni 10 m³ ööpäevas) |
Igal pool peab immutussügavus jääma aasta läbi vähemalt 1,2 m kõrgemale nii kõrgeimast põhjaveetasemest kui ka aluspõhjast (§ 8 lg 3). Pinnase enda kohta ütleb ministeeriumi juhend: liiv ja kruus võtavad heitvett vastu, savi ning maapinna lähedal paiknev lubjakivi või liivakivi ei võta. Reoveemahuti ei immuta midagi, nii et need piirangud seda ei puuduta; kõrge põhjavee korral nõuab juhend betoonplaati ja ankurdamist. Millise põhjavee kaitstuse klassi alla sinu krunt kuulub, küsi omavalitsuselt või puhastussüsteemi projekteerijalt.
Ruum, kujad ja dokumendid. Riiklikud kujad kehtivad puhastusseadmetele: septikul ja muul kaetud või maa-alusel omapuhastil vähemalt 5 m, muul omapuhastil 10 m ning immutussüsteemi ja joogiveega salvkaevu vahel 60 m. Kogumismahutile riiklik määrus kuja ei sätesta, küll aga võib selle kehtestada omavalitsus – vaata artiklit kogumismahuti kuja ja asukoht. Erinev on ka asjaajamine: ehitusseadustiku lisa 1 järgi on kogumismahuti rajamiseks vaja ehitusteatist, kuni 50 inimekvivalendi jõudlusega reoveepuhasti jaoks aga ehitusteatist koos ehitusprojektiga; lisa 2 kordab sama loogikat kasutusteatise kohta. Küsi omavalitsuselt, millise rea alla ta septiku koos immutusega arvab. Täpsemalt artiklis kogumismahuti paigaldamise nõuded.
Soetus- ja kasutuskulud: mille eest ja kui tihti maksad
Hindu me siin teadlikult ei too: ministeeriumi juhendi kulutabelid on 2014. aastast ning mahuti, kaevetööde ja paakauto hinnad sõltuvad piirkonnast.
| Reoveemahuti | Septik + immutus | Biopuhasti | |
|---|---|---|---|
| Ostad ja ehitad | Mahuti, hoolduskaev, kaas; üks süvend; soovi korral täitumisandur; kõrge põhjavee korral ankurdamine | Septik, jaotuskaev, immutusväljak; ehitusprojekt | Seade, elektriühendus, väljalaskekoht; ehitusprojekt |
| Jooksvad kulud | Paakauto kogu reovee äraveo eest | Setete purgimine; jaotuskaevu iga-aastane kontroll | Elekter; setete purgimine; pumpade ja kompressorite töös hoidmine puhasti kasutusjuhendi järgi |
| Kui tihti (ministeeriumi juhend) | Neli inimest, 5 m³: umbes kord nädalas | Setete eemaldamine vähemalt kaks korda aastas; immutustorude puhastus vähemalt kord kümne aasta jooksul | Eelsetiti tühjendatakse tavaliselt kaks korda aastas |
Reoveemahuti arvutus koos eeldustega: päevi tühjenduste vahel = kasulik maht ÷ (inimeste arv × liitrit inimese kohta ööpäevas). Ametliku arvutusnormi 100–150 liitrit inimese kohta ööpäevas juures tekitab neljaliikmeline pere 400–600 liitrit reovett ööpäevas, nii et 5 m³ mahuti täitub nimimahu järgi 8–12,5 päevaga – see teeb umbes 29–44 paakauto külastust aastas. Kasulik maht häiretasemeni on nimimahust mõnevõrra väiksem, nii et tühjendada tuleb veidi sagedamini – vaata häiretaseme kõrgust oma mudeli joonisel; sinu enda veearvesti näidud annavad arvutusnormist täpsema tulemuse. Edasi: tühjendamise aastakulu = tühjenduste arv aastas × kohalik hind ühe külastuse eest – terve aasta eelarve on koostatud artiklis reoveemahuti kasutuskulud.
Reoveemahuti puudus tuleb ausalt välja öelda: selle kasutuskulu on otseselt võrdeline veekuluga, sest iga liiter tuleb ära vedada. Puhastussüsteemid nõuavad alguses rohkem – ehitusprojekti, suuremat maa-ala ja biopuhasti puhul ka elektriühendust –, kuid nende jooksvad kulud sõltuvad veekulust palju vähem. Tühjendusvälbad eri suurusega mahutite jaoks on läbi arvutatud artiklis kui tihti reoveemahutit tühjendada.
Millal on reoveemahuti mõistlik valik – ja millal mitte
Reoveemahuti on mõistlik, kui:
- seadus või omavalitsus muud võimalust ei jäta;
- pinnas heitvett vastu ei võta ning puhastatud vee jaoks pole kraavi ega veekogu (need on ministeeriumi juhendi enda kriteeriumid);
- krunt on puhastussüsteemi kujade jaoks liiga väike või kaevud on lähedal;
- vett kulub vähe või ainult perioodiliselt. Kaks inimest, kes kasutavad suvilat 60 päeva aastas, tekitavad 200–300 liitrit reovett ööpäevas; 3 m³ mahutist jätkub 10–15 päevaks, seega tuleb seda tühjendada 4–6 korda aastas. Bioloogiline puhastus vajab ühtlast reoveevoolu: juhendi kavandamistabelites on hooajaline kasutus biokile- ja aktiivmudapuhastite juures märgitud võimatuks. Juhend on 2015. aastast, nii et küsi puhastitootjalt, kuidas nende seade pikki seisakuid talub.
Reoveemahuti ei ole mõistlik, kui:
- pere elab majas aasta ringi ning nii krunt kui ka nõuded lubavad puhastussüsteemi – võrdle neljaliikmelise pere 5 m³ mahuti 29–44 tühjendust aastas setete eemaldamisega umbes kaks korda aastas;
- paakauto ei pääse mahutini igal aastaajal või sinu aadressi ükski purgimisfirma ei teeninda.
Kui valik langeb reoveemahutile, tuleb järgmisena otsustada materjal: ministeeriumi juhendi järgi tehakse mahuteid tänapäeval enamasti klaasplastist või polüetüleenist, metallist ja raudbetoonist mahuteid juhend ei soovita. Neid kahte plastmaterjali võrdleb artikkel klaasplastist või plastist reoveemahuti; Vesmaco 19 klaasplastmudelit mahuga 2–15 m³ leiad mudelitabelist.
Otsustuspuu: viis küsimust õige lahenduseni
- Kas krunt jääb reoveekogumisalale ja kui suurele? Kogumisala on 2000 ie või suurem ja sinu krundini ühiskanalisatsiooni veel pole: reoveemahuti – siin saab otsus valmis.
- Mida ütleb sinu omavalitsuse eeskiri sinu aadressi kohta? Kui see nõuab kogumismahutit, on otsus tehtud.
- Kas pinnasesse tohib heitvett immutada – nii seaduse kui ka pinnase poolest? Kontrolli põhjavee kaitstust, 1,2 m nõuet ja pinnast. Kui immutamine on välistatud ning kraavi või veekogu pole: reoveemahuti. Kui immutada tohib ainult pärast bioloogilist puhastust: biopuhasti või reoveemahuti.
- Kas ruumi jätkub? Puhastussüsteem vajab oma kujasid (5 m, 10 m, salvkaevust 60 m) ja immutusala, mille peal ei sõideta. Kui need ära ei mahu: reoveemahuti – ja kontrolli ka omavalitsuse kuja mahuti jaoks.
- Kui palju vett kulub ja kui ühtlaselt? Väike või perioodiline veekulu: reoveemahuti. Aasta ringi elav pere: pane tühjenduste arv aastas × kohalik hind kõrvuti puhastussüsteemi soetuse, projekti, elektri ja hooldusega.
Korduma kippuvad küsimused
Mis vahe on reoveemahutil ja septikul? Reoveemahutil väljavoolu pole: see kogub kogu reovee, kuni paakauto selle välja pumpab. Septikul on väljavool: selles settivad tahked osakesed ja vesi liigub edasi immutusväljakule, kus pinnas puhastamise lõpule viib.
Kas septikut saab kasutada kogumismahutina? Selleks ei ole septik ehitatud. Septikul on väljavool ja tavaliselt on see palju väiksem – ministeeriumi juhendi näites on septik ühele kuni neljale elanikule 2 m³, neljaliikmelise pere kogumismahuti aga vähemalt 5 m³. Seadus nõuab lekkekindlat kogumismahutit ja omavalitsus võib soovida selle kohta tõendeid: näiteks Saaremaa vald küsib tootja sertifikaati ja/või CE-märgist koos toimivusdeklaratsiooniga. Küsi kõigepealt oma omavalitsuselt – ja ära kunagi planeeri kogumismahuti tühjendamist septiku purgimisvälpade järgi.
Milline lahendus on lubatud kaitsmata põhjaveega alal? Määruse nr 61 järgi tohib seal immutada ainult bioloogiliselt puhastatud heitvett ja sedagi vaid siis, kui immutussügavus jääb vähemalt 1,2 m kõrgemale nii kõrgeimast põhjaveetasemest kui ka aluspõhjast – septik koos immutusega seega ei sobi. Kus paekivi (lubjakivi) on maapinna lähedal, ei ole 1,2 m tingimust võimalik täita; alles jääb puhasti, mis juhib vee kraavi või veekogusse, või suletud kogumismahuti. Lõpliku otsuse teeb sinu omavalitsuse eeskiri.
Kui sinu lahendus on reoveemahuti, saada meile põhiandmed: omavalitsus, inimeste arv ja kas maja kasutatakse aasta ringi või hooajaliselt, põhjaveetase (kui see on teada), hoonest väljuva kanalisatsioonitoru sügavus ning kas mahuti kohalt hakkavad üle sõitma autod. Kasuta päringuvormi või helista +372 641 8550 – pakume sobivad Vesmaco mudelid koos joonistega. Vesmaco toodab mahuteid ning pakub nõustamist, projekteerimist ja tarnet üle Eesti; paigalduse teeb sinu valitud paigaldaja ja tühjendamise kohalik purgimisfirma.
Allikad
- Veeseadus, § 104 lg 7, § 124: Riigi Teataja
- Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 reovee puhastamise ja heitvee suublasse juhtimise nõuete kohta, § 8: Riigi Teataja
- Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 kanalisatsiooniehitiste kuja kohta: Riigi Teataja · Keskkonnaameti käsiraamat kanalisatsiooniehitiste kuja kohta: keskkonnaamet.ee
- Ehitusseadustik, lisad 1 ja 2: Riigi Teataja
- Saaremaa vald, „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas“ – ainult omavalitsuse näide: Riigi Teataja
- Keskkonnaministeerium (2015), „Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks“ – süsteemide kirjeldused, pinnase sobivus, hooldus, arvutusnormid (vanem juhend): kliimaministeerium.ee (PDF)
- Vesmaco mudelitabel ja joonised: reoveemahutid.ee