Reoveemahutil (õigusaktides reovee kogumismahuti) ei ole väljavoolu. Kõik, mis sinna jõuab, jääb mahutisse seni, kuni purgimisauto selle ära pumpab, ja iga koorma eest tuleb maksta. Kui sademevesi jõuab kanalisatsiooni ja sealt mahutisse, maksad sisuliselt selle eest, et puhas vihmavesi reoveena ära veetakse. Mahutiga ühendatud katus võib ühe vihmase päevaga lisada mitu kuupmeetrit vett ning mõne omavalitsuse eeskiri nõuab otsesõnu sademevee mahutist eemal hoidmist. Artiklist saad teada, kuidas lisamahtu arvutada, kuidas see tühjendamist mõjutab, mida nõuded ütlevad ja kuidas vihmavett mahutist eemal hoida.
Vihmavesi võtab reovee jaoks mõeldud ruumi
Keskkonnaministeeriumi 2015. aasta juhendmaterjal hajaasustuse reoveesüsteemide kohta (ametlik, kuid vanavõitu) ütleb selgelt, et kogumismahuti ei puhasta midagi ja sellel ei tohi olla väljavoolu. Kõik, mis mahutisse jõuab, võtab ruumi olmereoveelt. Vihmavesi pääseb sinna näiteks nii:
- kanalisatsioonitoruga ühendatud vihmaveetoru;
- õue-, garaaži- või sissesõidutee restkaev või vundamendi drenaaž;
- pinna- või lumesulavesi, mis voolab sisse liiga madalal asuva kaane või hooldusšahti kaudu.
Kui vihmavesi on reoveega segunenud, on see reovesi. Veeseadus käsitleb kanalisatsioonivõrke sarnaselt: ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud sademevesi loetakse samuti reoveeks (§ 20).
Kui palju vett katuselt tuleb?
Arvutus on lihtne, sest 1 mm vihma 1 m² peale annab 1 liitri vett:
lisaliitrid = valgala pindala (m²) × sademete hulk (mm)Eeldused: pindalaks võetakse horisontaalprojektsioon (maapinna ala, mille katus katab) ning kogu restkaevu või vihmaveetorusse jõudev vesi jõuab mahutisse. Tulemust tuleb seega käsitada ülemise hinnanguna.
| Ühendatud pindala | 10 mm vihma | 20 mm vihma | 50 mm vihma |
|---|---|---|---|
| 50 m² (kuur, varikatus või sillutatud õu) | 500 l | 1000 l | 2500 l |
| 100 m² (väikese maja katus) | 1000 l | 2000 l | 5000 l |
| 150 m² (suurema maja katus) | 1500 l | 3000 l | 7500 l |
Oma krundi jaoks võta katuse horisontaalprojektsiooni pindala ja oma piirkonna sademete andmed Riigi Ilmateenistusest.
Mida see tähendab tühjendamisele ja kuludele?
Võtame neljaliikmelise pere, kes elab majas aasta ringi ja kellel on 5 m³ mahuti. Ministeeriumi juhendi planeerimisvahemiku järgi tekib 100–150 liitrit reovett inimese kohta ööpäevas, seega kokku 400–600 liitrit päevas. Kui lihtsuse mõttes võtta kasulikuks mahuks nimimaht (tegelikkuses on kasulik maht nimimahust veidi väiksem, sest häiretase on seatud ülaservast allapoole – vaata häiretaseme kõrgust oma mudeli joonisel), täitub mahuti järgmiselt:
5000 l ÷ 600 l/ööpäevas ≈ 8 päeva · 5000 l ÷ 400 l/ööpäevas = 12,5 päevaNüüd ühendame mahutiga 100 m² katuse. Üks päev 20 mm sajuga toob mahutisse 2000 liitrit ehk 40% selle mahust: mõne tunniga kaob ruum, mis oleks olmereoveele jätkunud kolmeks kuni viieks päevaks. 50 mm paduvihm annab sellelt katuselt 5000 liitrit – sellest piisab juba üksi kogu mahuti täitmiseks.
Sellel on kolm tagajärge.
- Rohkem koormaid. Iga 5 m³ vihmavett tähendab 5 m³ mahuti puhul ühte lisatühjendamist. Aastakulu = tühjendusi aastas × ühe tühjenduskorra kohalik hind, nii et iga lisakoorem suurendab arvet (eelarve koostamise juhis: reoveemahuti kasutuskulud).
- Ületäitumise oht. Tugev vihm võib mahuti täita kiiremini, kui paakautot jõuab tellida, ja ministeeriumi juhend hoiatab, et kogumismahutit ei tohi kunagi lasta üle ajada.
- Tühjendusvahet ei saa enam ette arvutada. Veetarbimise põhjal arvutatud vahed, nagu artiklis kui tihti tuleb reoveemahutit tühjendada, ei kehti enam. Suurem mahuti mahutab lihtsalt rohkem vihmavett, mille äraveo eest tuleb ikka maksta.
Mida ütlevad Eesti õigusaktid sademevee kohta?
Riiklikud seadused käsitlevad sademevett reoveest eraldi.
- Veeseadus. § 129 lg 2 järgi on sademevesi sademetena langenud vesi, mis kogutakse ja juhitakse ära ehitise, sealhulgas kraavi kaudu. § 129 lg 1 kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas. § 124 lg 2 nõuab, et kogumismahuti oleks lekkekindel.
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on tarbijal õigus juhtida sademevesi lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni (§ 33 lg 1); sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni ilma vee-ettevõtja loata on ebaseaduslik kasutamine (§ 43 lg 1 p 6). Seda tasub teada juhuks, kui ühiskanalisatsioon kunagi ka sinu piirkonda jõuab.
Kogumismahuti kohta leiab täpsemad nõuded oma omavalitsuse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast, mis on kehtestatud veeseaduse § 104 lg 7 alusel. Kaks näidet:
- Saaremaa vald: tuleb vältida sademe- ja lumesulavee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse, mille hulka kuulub ka kogumismahuti (§ 4 lg 3).
- Kohila vald: tuleb vältida sademevee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse (§ 4 lg 4) ning mahutite luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt (§ 4 lg 5).
Need on vaid näited. Loe läbi oma valla või linna eeskiri ja küsi omavalitsuselt, kuhu võib sinu krundi sademevee juhtida.
Kuidas vihmavett mahutist eemal hoida?
- Hoia torustikud lahus. Vihmaveetorud, õue restkaevud ja vundamendi drenaaž ei tohi olla ühendatud mahutisse viiva kanalisatsioonitoruga. Juhi katusevesi vihmaveetünni või immutuskaevu või lase sel pinnaäravooluna mahutist ja majast eemale voolata – nii, nagu omavalitsus lubab – ning jälgi, et vesi ei valguks naaberkrundile.
- Jäta hooldusšahti ülaosa maapinnast kõrgemale. Kujunda maapind šahtist eemale kaldu, et kaane kohale ei tekiks lompe. Vesmaco baaskomplektis on plastkaas ning tellimusjoonistel on koormusega alade jaoks lisavalikuna EN 124 luugid. Kui kõrgele viimistletud maapinnast peaks hooldusšahti ülaosa jääma, vaata oma mudeli jooniselt või küsi tarnijalt.
- Hoia kaas terve ja korralikult paigas, eriti enne sügisvihmasid ja kevadist lumesulamist.
- Kontrolli pärast tugevat vihma. Kui tase on järsku tõusnud, lase aiavoolikust vett kahtlasesse restkaevu, samal ajal kui keegi jälgib taskulambiga hooldusšahti kaudu sissevoolutoru.
Kui tase tõuseb ka kuiva ilmaga, võib põhjus olla hoopis põhjavees või lekkes. Samm-sammult kontrollid leiad artiklist reoveemahuti täitub liiga kiiresti ja märgid, et mahuti pole enam tihe, artiklist kas reoveemahuti lekib.
Korduma kippuvad küsimused
Kas natuke vihmavett, näiteks varikatuselt, võib ikka mahutisse lasta? Ka 20 m² varikatus lisab iga 10 mm vihma kohta 200 liitrit ning näiteks Saaremaa ja Kohila valla eeskirjade järgi tuleb vältida sademevee sattumist kohtkäitlusrajatisse. Vaata oma omavalitsuse eeskirja ja juhi vesi mujale.
Kas ma märkan, kui vihmaveetoru on mahutiga ühendatud? Enamasti küll: tase tõuseb pärast vihma hüppeliselt ja vihmastel kuudel jääb tühjendusvahe lühemaks. Kui tühjendamise arvetel on äraveetud kuupmeetreid selgelt rohkem, kui veearvesti näitab, pääseb mahutisse väljastpoolt vett.
Kas vihmavett võib hoopis mahutisse koguda? Ainult eraldi vihmaveemahutisse, millel pole mingit ühendust kanalisatsiooni ega reoveemahutiga. Küsi omavalitsuselt, mis on sinu krundil lubatud.
Kavandad uut reoveemahutit või vahetad vana välja? Vesmaco klaasplastist (GRP) reoveemahutid mahuga 2–15 m³ leiad lehelt reoveemahutid.ee. Kui sul on küsimusi konkreetse mudeli kohta, kasuta hinnapäringu vormi või helista +372 641 8550.
Allikad
- Veeseadus, § 20, § 104 lg 7, § 124 lg 2, § 129 lg 1–2: Riigi Teataja
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, § 33 lg 1 ja § 43 lg 1 p 6: Riigi Teataja
- Omavalitsuste reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjad (ainult näitena): Saaremaa vald (§ 4 lg 3) · Kohila vald (§ 4 lg 4–5)
- Keskkonnaministeerium (2015), Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks (vanavõitu juhend): kliimaministeerium.ee (PDF)
- Vesmaco mudelivalik ja baaskomplekt: reoveemahutid.ee · tellimusjoonis MK-5 D1400, rev. B: reoveemahutid.ee (PDF)